Skip to content

1.2 Paindlikkuse loomine

Selle osa läbimisel eristad põhimõtteid, kuidas kavandada ja läbi viia paindlikke õpetamisviise.


Loe Sanderi juhtumit ning mõtle, milliseid väljakutseid koges õpetaja?

“Juba ammu ei valmista ma oma tunde ette ainult ühte keskmist taset arvestades. Ma leian iga teema lõikes alati valiku keerukamatest ülesannetest, sest mõned õpilased saavad töövihiku ja õpiku ülesanded liiga kiiresti lahendatud. Ja mul on samas klassis ka õpilasi, kes jõuavad sooritada alla poole tunni jaoks kavandatud ülesannetest. Teatud teemade ülesandeid olen ma mõnedele õpilastele ise lihtsamaks teinud. Muidugi ma kasutan lisaks õpikule ja töövihikule ka erinevaid digilahendusi – Opiq, E-koolikott, Foxcademy, Videoõps. Aga ega ma lõppkokkuvõttes ei jõua jälgida, kui palju õpilane siis ikkagi on minu antud valikutest ülesandeid sooritanud, kas ta on valinud enda tasemele vastava keerukusega ülesanded või pigem jäänud n.ö miinimumtasemeni, mis talle väljakutseid ei valmista, kas õpilane on õigete tulemusteni jõudnud või kas ta on valinud parima lahendustee. Me vaatame koos üle kohustusliku tunnitöö osa, õppija tasemest lähtuva vabatahtliku osa tagasisidestamiseks või läbivaatamiseks mul kindlasti alati aega ei jää. Aga ma annan õppijale võimaluse iseseisvalt oma vastuseid kontrollida.”

Sander 7.klassi matemaatika õpetaja

Nimeta Sinu hinnangul kõige tõenäolisem väljakutse, mida Sander võib kogeda?

Kuidas toetada tõhusat õppimist?

Eduflex projekti paindlike õpetamisviiside lähenemine toetub Merriënboer’i 4C/ID õppedisaini mudelile, mis aitab kavandada õppeprotsessi keerukate mõtlemisoskuste arendamiseks. Mudel toetab õppijate järkjärgulist õppimist, pakkudes struktureeritud õpiteekonda ja tugitegevusi, mis aitavad õppijat õppimisprotsessi igas etapis. Sellele tuginedes oleme loonud põhimõtted, kuidas ülesandeid struktureerida ja pakkuda vajalikku tuge, et õppijad saaksid järk-järgult liikuda lihtsamatelt keerukamatele oskustele, kohandudes samas õppija vajaduste ja arenguga.

4C/ID õpidisaini mudeli kohaselt on tõhusa õppimise toetamiseks vajalik kavandada nii õppeülesanded teadmiste-oskuste arendamiseks kui ka seda toetav keskkond asjakohaste ligipääsetavate abimaterjalide ja juhistega. Tõhusa õppimise toetamiseks kavandatakse õppeprotsessi järjest kasvava keerukusega ülesannete/probleemide lahendamine. Samuti on oluline, et õppimise alguses pakutakse enam tuge, kuid toetust vähendatakse järk-järgult, et soodustada iseseisvat toimetulekut ja oskuste arendamist. Sellest lähtub nii õppeülesannete kavandamine kui toetava infokeskkonna loomine. Ava pildile paigutatud nupud ning tutvu mudeliga lähemalt.

Paindlik õpe seisneb struktureeritud valikute pakkumises, et õppijad saaksid kohandada oma õpiteekonda vastavalt isiklikele vajadustele ja eelistustele.

Kuula õpetaja kogemusi paindlike võimaluste loomisest.

Paindlikkuse loomise võimalused

Tuletame meelde peatükis 1. “Paindlikud õpetamisviisid” tutvustatud paindlikkuse loomise võimalused.

Ülesannete keerukusastmed

Õppijal on võimalus valida lihtsamaid või keerukamaid ülesandeid sõltuvalt oma oskustest ja arengutasemest. Lisaks ülesande sisulisele raskusastmele mõjutab ülesande keerukust ka see, kui palju toetust ja juhiseid on koos ülesandega pakutud. Oluline on pakkuda esmalt rohkema toetusega ülesandeid, vähendades toetust järk-järgult ning suurendades õppija iseseisvust.

Õppimise viisid

Õppijal on võimalus valida erinevate õppimisviiside vahel (nt iseseisev töö, paaristöö, koostöö grupis). Näiteks võivad mõned ülesanded nõuda iseseisvat süvenemist, samas kui teised võiksid hõlmata rühmatööd, kus õpitakse koostöös. See valikuvabadus võimaldab õppijatel leida endale sobivaim õppimisviisi.

Tempo ja ajastus

Paindlik õpe võimaldab õppijatel valida, millises tempos nad soovivad õppida, ning kohandada ajastust vastavalt oma vajadustele, mis võimaldab õppijatel liikuda kiiremini läbi lihtsamate teemade või pühendada rohkem aega keerulistele ülesannetele.

Üldjuhul kasutavad õpetajad juba täna erinevaid võimalusi õppimise muutmisel paindlikumaks. Enne kui jätkame, mõtle enda kogemusele ning pane kirja, milliseid võimalusi juba ise kasutad – millal (nt suuremate õpiprojektide korral, teema kordamisel, jooksvate ülesannetega jne) ning kui sageli seda teed?

Kui kasutad õppetöösse paindlikkuse lisamise võimalusi täna veel pigem vähe või juhuslikult, aitab käsiraamat läbi mõelda, kuidas seda teha süsteemsemalt ning struktureeritult.

Samas on loomulik, et õppeprotsessi paindlikuks kujundamine võib tõstatada mitmeid küsimusi ja kõhklusi. Vaatame mõnesid neist lähemalt. Klõpsa pealkirjal ning loe lähemalt.

Kuula õpetaja peegeldust, kuidas õppijad langetavad valikuid paindlike õpivõimaluste korral.


Paindlikkuse loomine õppetöös ei peaks olema eesmärk omaette, vaid see peaks toetama tõhusat õppimist, võttes arvesse erinevusi õppijate teadmistes ja oskustes, eelistustes ja huvides. Lähtudes tõhusa õppimise toetamise printsiipidest, vaatame paindlikkuse kavandamist lähemalt kolme sammu kaupa – õppetöö kavandamine, õppetöö läbiviimine ning kokkuvõttev tagasiside ja hindamine.

Paindlikkuse kavandamisel on võimalused väga laiad. Ülesanded saavad hõlmata erinevaid raskusastmeid, kasutada saab erinevaid meediume (nt tekst, video, praktilised ülesanded) ning varieerida saab õppimise erinevaid viise (iseseisev töö, töö paarilisega või rühmas). On loomulik, et ülesannete ja teemade lõikes varieerivad  õpetajad nii ülesannete raskusastet, meediume kui töötamise viise. Kuid on tavapärasem, et varieerub kogu klassi tegevus ühiselt – kõigil toimub parasjagu rühmatöö, kui üht teemat läbiti töövihiku ja õpikuga, siis teisel korral on kasutusel näiteks õppefilm. Vähem levinud on näited, kus sama õppetegevuse läbiviimiseks kasutavad õpetajad erinevaid meediume või õppijatel on vaba valik õppimisviisi osas. Ühelt poolt on see loomulik, sest erinevate õppematerjalide valik ja ettevalmistamine suurendab märkimisväärselt töökoormust, samuti on keerukam hallata tundi, kus korraga sõltuvalt õppijate eelistusest tehakse nii grupi-, paaris- kui individuaalset tööd. Küll aga saab ainekava ja tööplaanide loomisel leida need kohad, kus paindlikkuse lisamine on optimaalne, toetab õppijat tema arengu tasemest lähtuvalt ning aitab muuta õppimist mitmekesisemaks.

Kuula õpetaja kogemusi lisamaterjalide loomisest.

Erineva raskusastmega ülesanded

Määra ülesanded, mis on kõigile kohustuslikud ja vajalikud, et tagada edasiminek ja õpiväljundite saavutamine. Näiteks peab kõigil olema täidetud teatud võtmeülesanne, mis kinnistab põhiteadmised ja valmistab ette keerukamateks ülesanneteks. Need ülesanded peaksid vastama ka raskusastmele, mille omandamist hindad näiteks kontrolltöödes. Ka kohustuslikud ülesanded varieeruvad oma raskusastme poolest. On loomulik, et uued teemad algavad põhiteadmisi katvate lihtsamate ülesannetega, näiteks mõistete määratlemise või lihtsate valikvastustega küsimustega. Baasteadmiste omandamise järgselt saab liikuda keerulisemate ülesannete juurde, kus õpilased peavad lahendama probleemülesandeid või rakendama oma teadmisi uut tüüpi olukordades.
Kuid kohustuslike ülesannete kinnistamisel ja näiteks kordamisel on võimalik õppijale pakkuda valikut, millise raskusastmega ülesandeid nad soovivad.

Õppimise viisid ja erinevad meediumid

Paku ülesandeid erinevate meediumite kaudu. Näiteks, las mõned õpilased vaatavad dokumentaalfilmi, samas kui teised loevad artiklit või uurivad digitaalset materjali. Lisa igale meediumile toetavaid materjale, näiteks küsimusi filmi vaatamiseks, lugemisjuhised artikli kohta või suuniseid digitaalse materjali kasutamiseks, mis aitavad õpilastel teemasse paremini süveneda ja sellest aru saada.

Lisaks meediumi valikule saab õppijale pakkuda võimalusi ka õppimise viiside valikuks. On oluline, et õppija kogeks ning harjutaks erinevaid õppimisviise (individuaalne töö, paaris- ja grupitöö). Samas näiteks kordavate ning kinnistavate ülesannete lahendamisel võid pakkuda ka lastele võimalust ise valida, mil viisil nad ülesandeid lahendavad – rühmades (nt grupiprojekt), paarides (nt arutelud või ühine probleemilahendus) või individuaalselt (nt enesehindamine või essee kirjutamine).

Paremal skeemil on esitatud üldistatud näide võimalikust teema kavandamisest paindlikke õpetamisviise kaasates.

Kuula õpetaja kogemusi paindlike tundide kavandamisel.

Näide: ajalugu

Alusta lihtsamate küsimustega, nagu “Mis on reformatsioon?” Seejärel liigu järk-järgult keerukamate ülesanneteni, näiteks arutledes erinevate allikate põhjal reformatsiooni mõju üle Euroopa kultuurile ja religioonile.

  • Toetavad materjalid – paku õppijatele valikuvõimalusi – nad võivad kasutada lugemismaterjale, vaadata ajaloolist dokumentaalfilmi või uurida veebis interaktiivseid kaarte.
  • Luba õppijatel valida erinevaid õpiteid. Näiteks, mõned võivad keskenduda dokumentaalfilmi vaatamisele ja filmiga kaasnevate juhendavate küsimuste lahendamisele, samal ajal kui teised eelistavad süveneda artiklite lugemisse ja märksõnade otsimisse.
  • Lisa igale ülesandele vihjeid ja abistavaid materjale, mida õppijad saavad vastavalt vajadusele kasutada. Näiteks paku küsimusi, mis aitavad suunata arutlust, või vihjeid keerukamate ülesannete lahendamiseks. Võimalda õppijatel vaadata vastuste näiteid, kui nad jäävad hätta, või otsida lahenduskäike, mis aitavad neil edasiliikumiseks õiget suunda leida.
  • Mõned ülesanded võiksid olla grupiarutelud, kus õppijad saavad üksteise ideid täiendada. Teised ülesanded võiksid olla paaritööd, kus nad lahendavad probleeme koos. Samal ajal pane paika ka olulised individuaalsed ülesanded, mida kõik peavad täitma, et kindlustada põhiteadmiste omandamine ja teema sügavam mõistmine.
  • Paku jooksvalt tagasisidet ja suunavat juhendamist, et aidata õppijatel oma edusamme jälgida. Võimalda neil kasutada toetavaid materjale või otsida täiendavaid ressursse, kui nad tunnevad vajadust lisatuge saada.
Tutvu näidisstsenaariumiga

Näidisstsenaarium keskendub põhikooli III kooliastme ajalootundide läbiviimisele. Fookuses on õppijate eneseteadlikkuse tõstmine õppijana. Tunnid sisaldavad mõõdukalt paindlikke valikuvõimalusi õppijatele.


Mõtle nüüd oma klassi kontekstis teemadele, mille õppetegevusi asud täpsemalt kavandama. Sul on teada ajaraam, mille jooksul antud teemaga tegeled ning tead õpitulemuste ulatust, mille saavutama pead. Milliseid võimalusi paindlikkuse lisamiseks näed?


Oled uue teema läbimise vaates kavandanud õppetöö, mis jaguneb ajaliselt erinevate tundide ja ehk ka nädalate vahel, oled ka määratlenud, millised ülesanded on kõigile kohustuslikud, mille lahendamisele keskendutakse ühiselt, ja millisel hetkel pakud õpilastele võimaluse õppida lähtudes täpsemalt oma tasemest ja huvidest. Esitame alljärgnevalt mõned põhimõtted, mis toetavad paindlike õpetamisviiside rakendamist. Antud põhimõtted on universaalsed ja asjakohased ka juhul, kui läbite õppetegevusi kogu klassiga ühiselt. Veelgi enam tähtsustuvad need aga olukordades, kus õpilased asuvad ülesandeid lahendama oma rütmis ning omal viisil ning õppija initsiatiiv ja vastutus on kesksed.

1. Aktiveeri eelteadmised

Kui alustad uue teemaga, anna kiire ülevaade ka varasematest teemadest ja seosta need uue õpitava sisuga. Lisaks selgita õpilastele kavandatud õppetegevuste eesmärki ja kuhu nad peavad teema lõpuks jõudma. Too konkreetsed näited, mis aitavad neil mõista, milline tulemus näitab, et nad on õpiväljundi saavutanud.

Tunni aeg on lühike ning võib tekkida põhjendatud küsimus, miks on vajalik varasemate teemadega seostamine ja eelteadmiste aktiveerimine.

Kindlasti leidub õppijaid, kes loovad iseseisvalt seoseid varem õpitu ning uue teadmise vahel ning teadvustavad, millised varem õpitud teadmised toetavad uue ülesande lahendamist. Erinevates haridusuuringutes on aga ilmnenud, et uute teadmiste spontaanne seostamine varasemate teadmistega ei ole õppuritele loomuomane ning eelteadmiste aktiveerimise kaudu saab õpetaja toetada õppimise tõhusust. Seetõttu on ka oluline, et kogu õppeprotsessi jooksul lood ise teadlikke ja selgeid seoseid uue sisu ning varem õpitud teemade vahel. Mida selgemalt oled aidanud õppijal seoseid luua, seda kergem on õppijal neid ka uutes kontekstides meenutada. On oluline ka teadvustada, et ebapiisavad, valed või uude konteksti sobimatud eelteadmised võivad takistada uute teadmiste omandamist. Seetõttu on oluline, et lisaks eelteadmiste aktiveerimisele oleks õpetajal ülevaade, milline on õppijate eelnevate teadmiste ulatus ja tase.

Eelteadmiste aktiveerimiseks on erinevaid võimalusi. Mõnikord piisab mõnest avatud küsimusest, mis adresseerib varasemale teadmisesele. Teinekord on sobivam näiteks kiire eelteadmiste test (õpetajad kasutavad selleks ka mängustatud variante nagu Kahoot vms) või põhjalikum eelteadmisi ja nende seosed kaardistav mõistekaardi loomine. Kasutada võib ka õppijate enesehindamist, suunates õppijaid hindama oma seniseid teadmisi etteantud skaalal (“Olen mõistet kuulnud”, “Oskan mõistet defineerida”, “Oskan mõistet seletada kaasõppijale”, “Oskan seda sobivates kontekstides kasutada”). Samuti saad kasutada õpiülesandeid, mis seovad varasemad teemad uue materjaliga. Näiteks lase õpilastel analüüsida keerukat olukorda, mis hõlmab nii varasemaid teadmisi kui ka uut sisu. Alusta ülesandega, mis pakub rohkelt tuge (nt näited, skeemid), ja vähenda toetust järk-järgult, kui õpilaste oskused ja enesekindlus kasvavad.

Näide: ajalugu

Kui õpilased õpivad Vana-Egiptuse ajalugu, alusta tundi ülevaatega varasemast materjalist, näiteks muinasaegsete inimeste eluolust. Seejärel tutvusta Vana-Egiptuse ühiskonna hierarhiat ja kultuuri, andes õpilastele selgelt määratletud eesmärgi – õppida tundma vaarao rolli ja eluolu erinevates ühiskonnaklassides.

Näide: biloogia

Alusta uut teemat, vaadates üle õpilaste varasemad teadmised ökosüsteemidest. Kasuta veebipõhist tööriista (nt Mentimeter, Kahoot, Google Forms), kus õpilased saavad enne tunni algust täita lühikese küsimustiku, et aktiveerida oma eelnevad teadmised. Seejärel tutvusta uut teemat, näiteks toiduvõrgustikke, kasutades simulatsioone, mis visualiseerivad, kuidas energia liigub läbi ökosüsteemi.


2. Loo selgus õpitulemustest

Julgusta õpilasi seadma isiklikke õpieesmärke, mis keskenduvad sellele, mida nad soovivad tunni lõpuks saavutada. Suuna õpilaste tähelepanu sellele, et õppimise kokkuvõtvas faasis vaatate tagasi ka seatud eesmärkidele.

Näide: isiklike eesmärkide seadmine

Enne kui alustame tänase teema uurimist, mõtle, mida soovid selle tunni lõpuks saavutada. Võid näiteks mõelda, millist uut teadmist või oskust tahaksid omandada või millises ülesandes soovid paremini hakkama saada. Kirjuta oma eesmärk selgelt üles ja põhjenda, miks just see eesmärk on sinu jaoks oluline. Tunni lõpus vaatame üle, kas ja kuidas oled oma eesmärgi saavutanud.

3. Loo selgus õpitegevuste tutvustamisel
  1. Veendu, et õpilased saavad ülesandest aru. Küsi kontrollküsimusi või palu neil oma sõnadega selgitada, mida nad tegema peavad.
  2. Jälgi, et toetav info oleks kättesaadav sobivas õpikeskkonnas (nt Google Classroom, Teams või mujal õppematerjalide lähedal ning kergesti ligipääsetav) ning õppijad oleksid teadlikud, millal seda kasutada. Toetav info on ka näiteks lisaküsimused, mis suunavad õppematerjali (film, tekst vm) põhjalikumalt läbi töötama.
  3. Toeta sobivate õpistrateegiate valikul. Üldjuhul on laste ja noorte tõhusad õpioskused alles kujunemas ning õpetajana saad ainetundides seda teadlikult toetada. Näiteks saate õpilastega arutada, millised on ühe või teise ülesande lahendamiseks sobivad õpistrateegiad.

Tutvu näidetega õpistrateegiatest:

Ümberjutustamine

Selgita oma sõnadega loetut või kuuldut. See aitab sügavamalt mõista teemat ja tuvastada kohad, kus võib vaja olla täiendavat selgitust.

Märkmete tegemine

Tee märkmeid oluliste mõistete ja ideede kohta. Julgusta õppijaid teksti märgistama ja joonima.

Küsimuste koostamine

Koosta küsimusi loetu põhjal, et uurida teema erinevaid tahke või tuua välja keerulisi aspekte, mida veel mõista vaja.

Selgitamine

Proovi oma sõnadega selgitada, kuidas õpitud nähtus toimib või miks see on tähtis. See aitab süvendada oma arusaamist ja leida lünki oma teadmistes.

Võrdlemine

Võrdle õpitavat teemat varasemate teadmiste või teiste seotud teemadega, et näha sarnasusi ja erinevusi. Näiteks kui õpid keskaja ja renessansi kunstistiilide erinevustest, võrdle nende ajastute kunstiteoseid. Vali üks näide keskajast ja üks renessansist ning leia sarnasused ja erinevused näiteks värvide kasutuses, kujutamisviisis või teemavalikus. Selgita, kuidas need erinevused peegeldavad ajastute kultuurilisi muutusi.

Mõistekaardid

Mõtle sellele, mida sa juba antud teema kohta tead, ja kuidas see uus teadmine seondub varasemate teadmistega. Kasuta skeeme või mõistekaarte, et struktureerida teavet ja näha seoseid.

Mõtle oma kogemusele ja märgi üles, milliseid õpistrateegiaid oled oma õppijatele tutvustanud? Milliseid õpistrateegiaid võiksid veel tutvustada? Millised õpistrateegiad võiksi õppijaid abistada selle teema konteksits, mida kavandasid eelmises ülesandes?


4. Kogu tagasisidet kogu õppetegevuse jooksul

Tagasiside kogumiseks suuna õpilasi selgitama oma valikuid ülesannete ja toetavate materjalide kasutamisel. Näiteks, kui õpilane kasutab mõnda toetavat materjali, küsi, kuidas see aitas tal ülesannet lahendada. Ülesande lõppu saab lisada lühikesed suunavad refleksiooni küsimused, kasutades nii valikvastuseid kui avatud küsimusi.

Näited: õppija eneseanalüüsi toetamine

  • Õppijad võivad lihtne-raske skaalal hinnata ülesande lahendamist ning seejärel avatud vastusega alal selgitada.
  • Õppijad saavad märksõnade seast valida, kas ülesanne oli tema jaoks huvitav, segane, raske, lihtne ning seejärel avatud vastusega alal selgitada oma valikut.
  • Tunnis, kus on rohkem töövihikust ülesannete lahendamist, saab paluda õppijatel tõmmata punane ring ümber ülesande numbrile, mis oli kõige keerulisem ning näiteks roheline neile, mis olid liiga lihtsad.
  • Kodutöö lahendamisel saab paluda õppijal märkida juurde aeg, mis ülesande lahendamiseks kulus ning hinnata oma panust ülesande lahendamisesse (võib lisada ka valikvastused).

Need on väikesed lisategevused, mis ei nõua õppijalt palju aega. Kahtlemata võivad õppijad neisse esialgu suhtuda kergekäeliselt, võimalik, et nad ei ole harjunud jälgima ennast õppijana. Suunates sellele regulaarselt tähelepanu, paraneb kuude jooksul ka õppija oskus enda õppimist kõrvalt jälgida. Sellega toetad õppija eneseregulatsiooni oskust ning tema valmisolekut oma õppimise eest suuremat vastutust võtma. 

Tagasisidesta õppijaid ka omalt poolt, jagades tähelepanekuid mitte üksnes õpitulemuste, vaid ka protsessi osas. Kui kokkuvõttev hindamine aitab määrata, kas vajalikud õpitulemused on omandatud, siis jooksva (formatiivse) tagasiside väärtus on eelkõige õppeprotsessi edendamises. Selle abil saad toetada õppijaid tõhusamate õppimisviiside valikul. Sinu tagasiside annab õppijale ka kinnitust, et huvitud õppija eneseanalüüsist. 

Kasuta toetavat ja protseduurilist informatsiooni, et suunata õpilasi reflekteerima oma valikute üle.

Kuula õpetaja kogemusi paindlike tööde tagasisidestamisest.