Selle osa läbimisel orienteerud paindliku ja õppijakeskse õppega seotud mõistetes.
Paindlikkust õppeprotsessis võib määratleda valikuvõimaluste pakkumisena õpikeskkonnas, aga ka ressursside, õpikeskkonna ja õppematerjalide kohandamisena õppija (eri-)vajadustele ja huvidele. Paindlik õppeprotsess pakub õpilasele ja õpetajale valikuid nagu õppimise aeg ja koht, õpetamise ja õppimise vahendid, õpetamisviisid, õppetegevused ja -meetodid. Paindlik õppeprotsess ei tähendab kaootilist või planeerimata õpiteed. Vastupidi, paindlik õppeprotsess pakub struktureeritud, kuid kohandatavat õpiteekonda, kus õpikeskkonda kujundatakse viisil, mis soodustab õppija arengut, suurendab õppija autonoomiat ja aitab õppijal teha teadlikke valikuid oma õppeprotsessi toetamiseks.
Paindlikest õpetamisviisidest räägitakse sageli samatähenduslikult personaliseerimise, õppe diferentseerimise ning individualiseerimisega. Siin käsiraamatus on kasutatud mõistet personaliseeritud õpe pigem kui katusmõistet, mis viitab õpetamisviisidele, mille raames püütakse käsitleda iga õpilase võimeid, teadmisi ja õppimisvajadusi ning toetada õpilaste aktiivset osalemist õppeprotsessis. Siinjuures on oluline, et keskendume õppijakesksele õppele, kus õppijal on aktiivne roll ja vastutus oma õppimise eest, kusjuures õpetaja roll muutub juhendajaks ja suunajaks.
Samuti on oluline mõista, et personaliseeritud õpe ei ole midagi uut – hariduses on juba ammu rõhutatud, et hea õpetamine seisneb õpilaste individuaalsetele vajadustele vastamises ning igapäevane praktika koolides hõlmab peaaegu alati teatud määral personaliseerimist. Õpetajad personaliseerivad õpet tagades lisatoetust raskustes õpilastele ja leides täiendavaid väljakutseid edukatele õpilastele.
Joonise abil (paremal) saad tutvuda, kuidas täpsemalt on eristatud personaliseerimisega seotud mõisteid. Kõik need lähtuvad õppijakesksuse põhimõttest, eeldavad õppijalt enesereguleeritud õppimise oskusi, kuid erinev on paindlikkuse määr ja õppija võimalus otsustamises kaasa rääkida.
Käsiraamatus vaatleme, kuidas kavandada õppeprotsessi, mis on kohandatud õpilase tugevuste, vajaduste ja huvide järgi ning kus toetatakse õpilaste tegutsemisvõimet, et teha paindlikke valikuid selle kohta, mida, kuidas, millal ja kus õppida.
Õppijakeskse õppe elluviimine ei eelda üksnes paindlikku aineõpetuse kavandamist, vaid see eeldab teadlikult õppija arengu (ja õpioskuste) toetamist ning õppija eripäradega arvestamist. Muutub ka traditsiooniline õppija-õpetaja roll. Õppijaid peaks vaatama iseseisvate õppijatena, andes neile maksimaalse kontrolli õppe sisu ja meetodite üle ning õpetaja roll on pigem juhendada. Tehnoloogial on sealjuures toetav ja võimestav roll.
Eduflex projekti raames oleme loonud õppijakeskse ja paindliku õppe mudeli. Käsiraamatu järgnevates osasdes analüüsime mudelile tuginevaid õpetamisstrateegiaid, pedagoogilisi stsenaariume ja kooli tasandil rakendatavaid juhtimispraktikaid. Järgnevalt leiad mudeli ülevaatliku tutvustuse.
Milline on koolitegelikkus?
Aineõpetuses paindlike õpivõimaluste loomine, õppija eripäradega arvestamine ning õppijate iseseisvuse ja vastutuse suurendamine näivad sageli ootustena, milleks ei ole õpetajal küllaldaselt ressursse ning õppijatel valmisolekut. Samas leidub õpetajaid, kelle klassiruumi praktikaid iseloomustab paindlikkus ja valikute mitmekesisus ning õppijate aktiivsus ja iseseisvus. Järgnevates peatükkides analüüsime, kuidas selliseid klassiruumi praktikaid kavandada.
