Paindliku õppeprotsessi ja õppijate vajadusi arvestava lähenemise juurutamine on küll haridusstrateegiliselt oluline, kuid selle protsessi planeerimine ja elluviimine on keeruline ja sõltub paljudest asjaoludest. Mõistete süsteem, nagu õpitee, õpirada ja personaliseeritud õpe, on keeruline. Oleme need mõisted alloleval pildil veidi korrastanud:
Eduflex projektis lõime viis põhikooli sekkumist, et mõista, kuidas õpilased tajuvad õppimist keskkonnas, kus on pakutud valikuvõimalusi ja paindlikumaid õpikogemusi.Meie sekkumised lähtuvad õppetrajektoori kontseptsioonist. Õppetrajektoor on õpetaja või õppedisaineri loodud õpidisain, mis sisaldab õppe-eesmärke, õppe- ja õpitegevusi, materjale ja hindamismeetodeid. See võib olla kõigile õppijatele ühesugune või paindlik, arvestades iga õppija vajadusi ja pakkudes valikuvõimalusi kohandatud õppeprotsessi toetamiseks. Õppetrajektoori loomisel on olulised didaktilised printsiibid, mis toetavad mõistelist arusaamist, eneseregulatsiooni ja koostööd ja loovust. Õppetrajektoor koostatakse valdkonna mudeli alusel, kuid õppija individuaalsed eripärad, nagu eelteadmised, õpiraskused, vanus ja sugu, mõjutavad, kuidas ta sellele suhestub. Trajektoor pakub õpitegevusi, mis arvestavad õppija eripäradega, aga samas toetab sügavamat õppimist.
Keskset rolli meie kontseptsioonis mängivad regulatsiooniprotsessid, kus õppija suhtleb kaasõpilastega ja saab õpetajalt juhendamist. Kaasaegsed ja pedagoogiliselt läbimõeldud õpitehnoloogiad toetavad õppeprotsessi, pakkudes paindlikkust, ligipääsu toetavatele materjalidele ja vahendeid, mis aitavad õppijal õppeprotsessis tõhusalt osaleda. See koostöö ja suhtlemine viivad lõpuks jagatud regulatsioonini, kus kõik osalised – õppija, õpetaja ja kaasõppijad – jagavad vastutust ja toetavad üksteist õppeprotsessis. Õppeprotsessi tulemuslikkus – ainealased teadmised ja oskused, suurenenud vastutuse oma õppeprotsessi eest, mis toetavad tema edasist arengut ja õppimise iseseisvat juhtimist – sõltub õpidisainist ja õppija individuaalsetest eripäradest.
Projektis kavandasime juhtumid matemaatikas, loodusõpetuses, informaatikas ja kehalises kasvatuses, keskendudes paindlikkuse erinevatele komponentidele, kaasates üle 400 põhikooli õppija. Õppijatel oli võimalus valida, kuidas ülesandeid lahendada: kas erinevate lahenduskäikude kaudu, iseseisvalt või koostöös teistega, ning kas harjutada lisamaterjalide abil. Samuti said nad valida erineva keerukusastmega ülesannete vahel. Samuti toetasid juhtumid erinevaid regulatsioonielemente, mis tähendab, et juhtumites olid teadlikult kavandatud koostöö roll, läbimõeldud õpitehnoloogia roll, õppija enda vastutus, mida toetas õppijate refleksioon.
Regulatiivsed protsessid selles lähenemises viitavad erinevatele kognitiivsetele ja käitumuslikele tegevustele, mille abil õppijad juhivad ja kontrollivad oma õppimist. Need protsessid hõlmavad kavandamist, eesmärkide seadmist, strateegiate valimist ning tulemuste hindamist ja kohandamist. Regulatsioon võib toimuda eneseregulatsioonina, koostöise regulatsioonina või jagatud regulatsioonina, kus õppijad juhivad oma õppimist kas iseseisvalt või koostöös teistega. Meie projekti fookuses on just jagatud regulatsiooni protsessid ja nende toimimine paindlikes õpitegevustes.
Peamised olulised tulemused:
- Õppijate hinnangul toetas nende õppimist võimalus olla autonoomne ja teha iseseisvaid valikuid, mis suurendas vastutust oma õppimise eest ja muutis paindlikud õpetamisviisid tõhusamaks
- Õpilased hindasid tehnoloogiliste lahenduste toetavat mõju, mis aitas neil iseseisvalt õppida. Need lahendused võimaldasid valida erinevate materjalide ja ülesannete keerukustaseme vahel ning kasutada vihjeid ja näidislahendusi. Läbimõeldud haridustehnoloogilised lahendused, mis pakkusid paindlikkust, tugevdasid õppijate vastutustunnet oma õppeprotsessi eest
- Kuid kõik õppijad ei taju oma kogemust tõhusana, kuna mitte kõik ei oska oma õppeprotsessi reguleerida, ei tunne end mugavalt tehnoloogiaga ning valikute tegemine võib olla keeruline ja kognitiivselt koormav. Seetõttu on oluline toetada õppijaid valikute tegemisel ning tagada, et lahendused oleksid lihtsad ja tuttavad. Võõras ja keeruline keskkond võib kiiresti põhjustada kognitiivset ülekoormust, mis takistab õppija valikute tegemist
- Tajutud tõhususe suurimad mõjutajad on õpitehnoloogia tugi, kaaslaste tugi, õppija autonoomia ja pingutus. Kui tehnoloogilised vahendid toetavad õppimist, tunnevad õpilased, et nad said paremini hakkama – seda võib mõjutada kohene tagasiside, abi ja toetus, mida õppijad kogesid. Samuti suurendab toimetulek kaasalistega õppimise tõhusust. Õppija autonoomia, ehk võimalus ise valida õppimise viise, suurendab vastutustunnet ja motivatsiooni. Kuigi õpetaja tugi on samuti oluline, varieerub selle mõju sõltuvalt kontekstist ja õppijatest
- Jagatud regulatsioon mängis kõigis viies juhtumis olulist rolli tajutud tõhususe ennustamisel. See näitab, et õppijate, kaaslaste, õpetaja ja tehnoloogia vaheline koosmõju oli kesksel kohal, kujundades õppijate õpikogemusi ning viidates, et jagatud regulatsioon on mõjuv tegur sõltumata keskkonnast.
Meie tulemused toovad esile vajaduse kavandada õpetamisviise, mis toetavad aktiivselt õppijate, kaasõppijate, õpitehnologiate ja õpetaja vahelist regulatsiooniprotsessi, luues seeläbi tõhusamaid ja paindlikumaid õpikogemusi.